Prantslanna on enda ette võtnud kergelt lõhnastatud paberilehekese ja kirjutab sellele:
“Minu kallis, ma igatsen sinu järele lausa kohutavalt! Ma palun sind väga, et tuleksid homme õhtul minu juurde, et saaksime koos õhtust süüa ja nii edasi…Suudlen sind sama tugevalt, nagu sind armastan!”
Allkirja asemel surub naine teksti alla oma huulte jäljendi ning topib kirjakese ümbrikusse.
Siis aga jääb ta mõttesse, ise omaette aru pidades: ”Kellele ma selle nüüd saadan? Kes peaks homme õhtul kõige tõenäolisemalt vaba olema – kas Andre, Jean või Julien?”
**
Puusse sõitnud purjus taksojuhi seletuskiri politseile: 
"Sõidan mina rahulikult mööda teed. Ja mis ma näen - puud hakkavad üle tee jooksma! Kõik teised jõudsid ilusti üle tee, ainult viimane jäi natuke hiljaks..."
**
Kui ma avan oma külmiku, siis mida kõike seal ei ole...liha ei ole, juurvilju ei ole, mune ei ole, mitte midagi seal ei ole!
**
“Kuule, sõber, kas sa vaataksid natuke aega mu puskariaparaadi järele? Mul on tarvis tunnikeseks linna minna.” palub Joonas naabrimeest.
“Kuidas ma pean seda tegema?” tahab naaber selgitust.
“See on lihtsamast lihtsam – paned selle spiraali otsa alla purgi ja tünni valad kaks ämbrit vett. Kui see soojaks läheb, kallad vee ära ja tood uue.”
Naaber istus aparaadi juurde ja kui paar purki oli märjukest täis saanud, võttis ämbrid ja läks uue vee järele. Kui ta täis ämbritega tagasi tuli, leidis ta ees ootamas kaks politseinikku.
“No nii, hakkame nüüd siis protokolli koostama!” hõõrusid politseinikud heast meelest käsi, et olid puskariajajale peale sattunud.
“Mis siis ikka, hakake aga kirja panema: “Lähen mina mööda tänavat ja näen, et naabri majast tõuseb suitsu. Mina arvasin, et seal on tuli lahti läinud. Panin kaks ämbrit vett täis ja tulin tuld kustutama. Mingit tuld ma aga eest ei leidnud, hoopis kaks võmmi istusid naabri majas ja ajasid puskarit!”"
**
Kõrtsi tuleb mees, tema järel jaanalind ja märg kass. Mees tellib, sööb ja joob, pärast tuleb oober arvega. Mees võtab taskust raha ja annab sellele pilku peale heitmata ooberile täpse summa. Teisel õhtul sama lugu: mees annab jälle raha lugemata täpse summa. Kolmas õhtu jällegi. Nüüd ei pea oober enam vastu ja hakkab pärima, kuidas mees oskab alati taskust täpse summa võtta ja miks tal jaanalind ja kõuts sabas käivad. Mees ohkab ja jutustab, et leidis pööningult vana kannu, tegi lahti, sealt lendas välja dzhinn. Nagu kombeks on, täitis dzhinn kolm soovi. "No ja mida sa soovisid?" "Esimene soov oli, et mul oleks taskus nii palju raha kui hetkel tarvis on. Olgu see siis kõrtsi arve või siis raha Rolls-Royce?i jaoks." "Vapustav! Mis olid teine ja kolmas soov?" "Pikajalgne linnuke ja märg kiisuke, kes alati mu kõrval oleksid..." ohkab mees.
**
Vestlevad kaks narkomaani:
"Mis laul sulle kõige rohkem meeldib?"
"No mida küsimust?! Loomulikult see "Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi"!"
**