“Kuule, sõber, kas sa vaataksid natuke aega mu puskariaparaadi järele? Mul on tarvis tunnikeseks linna minna.” palub Joonas naabrimeest.
“Kuidas ma pean seda tegema?” tahab naaber selgitust.
“See on lihtsamast lihtsam – paned selle spiraali otsa alla purgi ja tünni valad kaks ämbrit vett. Kui see soojaks läheb, kallad vee ära ja tood uue.”
Naaber istus aparaadi juurde ja kui paar purki oli märjukest täis saanud, võttis ämbrid ja läks uue vee järele. Kui ta täis ämbritega tagasi tuli, leidis ta ees ootamas kaks politseinikku.
“No nii, hakkame nüüd siis protokolli koostama!” hõõrusid politseinikud heast meelest käsi, et olid puskariajajale peale sattunud.
“Mis siis ikka, hakake aga kirja panema: “Lähen mina mööda tänavat ja näen, et naabri majast tõuseb suitsu. Mina arvasin, et seal on tuli lahti läinud. Panin kaks ämbrit vett täis ja tulin tuld kustutama. Mingit tuld ma aga eest ei leidnud, hoopis kaks võmmi istusid naabri majas ja ajasid puskarit!”
**
Hunt laseb mööda metsa võrriga ringi, ise tähtsust täis. Aga õnnetuseks näeb juba järgmisel päeval jänest Jawaga eputamas. Hundil hing hirmus haige. Läheb jänese juurde ja ütleb:"Nüüd teeme võidu, kummal kiirem." Jänes arvab seepeale:"Sul lahjem ratas, pane viis minti varem minema." Hundil hea meel, kütab siis gaas põhjas minema, ise maoli paagi peal. Jänes lööb viie minuti pärast vänta ja tuiskab hundist nagu postist mööda. Ootab tükk aega finishis, aga hunti ei tule. Kuuleb siis hiljem metsa vahel, et hunt olla haiglas. Võtab siis tordi ja läheb konkurenti kaema. Hunt palatis ülekere sidemetes. Jänes siis küsib:"Et mis siis ka juhtus?" Hunt siis seletab:"Algul oli kõik tore, kihutasin uhkes üksinduses. Siis aga kütsid sa minust sellise lennuga mööda, et ma mõtlesin, et mul ratas seisab, tulin maha ja hakkasin käima lööma."
**
Oli külm talveilm. Vaene varblane oli ära külmunud. Lebas maas, surm silme ees. Kõndis mööda lehm, pasandas varblasele peale. Varblasel hea soe olla. Sulas üles, sirutas tiibu, hakkas suurest rõõmust säutsuma. Seda kuulis kass, kes varblase sitast välja tiris ja ära sõi. Siit kolm moraali:
1.Mitte igaüks, kes su täis situb, pole su vaenlane.
2.Mitte igaüks, kes su sita seest päästab, pole su sõber.
3.Kui oled täis situtud, ära säutsu!
**
Sidemehhaaniku õpipoiss tuleb töölt, silm sinine ja tuju halb.

"Noh, pojake, läksid meistriga riidu või?" küsib ema hoolitsevalt.

"Jah," uriseb poiss. "Kui ma juhtmete kohta küsisin, siis ta ainult vaatas mind vihase pilguga. Aga kui ma küsisin, millest telefonipostid kasvama hakkavad, kas seemnetest või istikutest, siis tuli ta mulle kätega
kallale."
**

Rahahätta sattunud mees otsustas hakata sigu pidama.
Kuna ta oli sellel teemal naabriga eelnevalt vestelnud, küsis too mõni aeg hiljem mehelt:
“Kuidas siis on – kas ostsid põrsad?”
“Ostsin.”
“Palju sa neid ostsid?”
“Milliseid sa mõtled, kas valgeid või musti?”
“Ütleme, et valgeid.”
“Kümme tükki.”
“Aga musti ka ostsid?”
“Ka kümme.”
“Palju sa ühe põrsa eest maksid?”
“Milliseid sa mõtled?”
“Noh, võtame valge.”
“10 eurot.”
“Aga musta eest?”
“Samuti 10 eurot.”
“Kas nad sul ka palju söövad?”
“Milliste kohta sa küsid?”
“Noh, ütleme, et mustade kohta.”
“Üks põrsas sööb kaks kilo jõusööta päevas.”
“Aga valge?”
“Samuti kaks kilo päevas.”
Naabrile sai sellisest seletamisest villand ja ta küsis ärritunult:
“Miks sa pidevalt küsid, kas mustad või valged, kui neil mingit vahet pole?”
“Kuidas ei ole?! Valged on minu omad, aga mustad…”
Seakasvataja jäi ootamatult vait ja sügavalt mõttesse.
“Mis nende mustadega siis on?” tahtis naaber teada.
“Mis nendega siis peab olema!? Need on samuti minu omad!”

Pargi pingil istuvad üksteise embuses neiu ja noormees pikemat aega vaikides.
Neiu küsib:
“Kallis, mida sa mõtled?”
Noormees:
“Sama, mis sinagi.”
Neiu kargab püsti, virutab noormehele vastu kõrvu ja karjub:
“Sa igavene kaabakas, mis sa õige lubad endale!”

Sporditarvete kaupluses uurib klient langevarju. 
"Kuidas on tagatud selle avanemine?" tahab ta teada. 
"See on meie kõige turvalisem langevari," räägib müüja. "See avaneb automaatselt ja kui mitte enne, siis löögist vastu maapinda kindlasti!"

Mitmekorruseline maja on tules.
Katusel jookseb keegi edasi-tagasi.
Tema all kõik põleb ja on oodata, et maja kukub peagi kokku.
Tänaval vahtivad inimesed peavad hinge kinni.
Äkki astub inimeste hulgast välja keegi vanamees, nööripundar käes, ja karjub katusel lõksus olijale:
“Hei, sina seal! Ära karda midagi! Kohe aitame su hädast välja! Püüa köieots kinni!”
Mees saabki kätte vanamehe visatud nööri.
“Seo see kiiresti enda vöökoha ümber!” annab ätt järgmise korralduse.
Mees seobki endale nööri ümber.
Kui ta on sellega hakkama saanud, teeb ätt ootamatult äkilise tõmbe.
Mees kukub katuselt alla, prantsatab asfaldile ja on hetkega sellest ilmast lahkunud.
“Mida sa, vanamees, ometi tegid?!” röögivad inimesed tema ümber. “Kas sa oled hulluks läinud?!?”
“Ma ei saa mitte millestki aru…” pomiseb ehmunud vanaätt. “Eile tõmbasin just sama meetodiga kaevu kukkunud mehe välja…”

Mees juhib kabrioletti, mille tagaistmel istub ta abikaasa.
Äkki peatab mees auto keset raudteed, kusjuures on näha kiiresti lähenevat rongi.
Naine kriiskab õudusest.
“Karju aga karju!” ütleb mees parastavalt. “Sa oled täna terve päeva tagaistmelt autot juhtinud. Mina sõitsin enda osaga üle rööbaste ja vaatame, kuidas sa nüüd enda osaga toime tuled…!”
**
Naine jookseb diivanil vedeleva mehe juurde:
“Karla, sa vaata ometi, mis maailmas sünnib!”
“Mida siis?”
“Näe, loe siit! Ajalehes kirjutatakse, et üks paarike sai päeval tuttavaks, samal õhtul abiellusid ja hommikul lõi mees juba naise maha!”
Mees sügab kuklatagust ja ütleb veidi aja pärast mõtlikult: ”Ja-jaa… eks öelnud juba vanarahvaski, et hommik on õhtust targem…”

Prantslanna on enda ette võtnud kergelt lõhnastatud paberilehekese ja kirjutab sellele:
“Minu kallis, ma igatsen sinu järele lausa kohutavalt! Ma palun sind väga, et tuleksid homme õhtul minu juurde, et saaksime koos õhtust süüa ja nii edasi…Suudlen sind sama tugevalt, nagu sind armastan!”
Allkirja asemel surub naine teksti alla oma huulte jäljendi ning topib kirjakese ümbrikusse.
Siis aga jääb ta mõttesse, ise omaette aru pidades: ”Kellele ma selle nüüd saadan? Kes peaks homme õhtul kõige tõenäolisemalt vaba olema – kas Andre, Jean või Julien?”
**
Puusse sõitnud purjus taksojuhi seletuskiri politseile: 
"Sõidan mina rahulikult mööda teed. Ja mis ma näen - puud hakkavad üle tee jooksma! Kõik teised jõudsid ilusti üle tee, ainult viimane jäi natuke hiljaks..."
**
Kui ma avan oma külmiku, siis mida kõike seal ei ole...liha ei ole, juurvilju ei ole, mune ei ole, mitte midagi seal ei ole!
**
“Kuule, sõber, kas sa vaataksid natuke aega mu puskariaparaadi järele? Mul on tarvis tunnikeseks linna minna.” palub Joonas naabrimeest.
“Kuidas ma pean seda tegema?” tahab naaber selgitust.
“See on lihtsamast lihtsam – paned selle spiraali otsa alla purgi ja tünni valad kaks ämbrit vett. Kui see soojaks läheb, kallad vee ära ja tood uue.”
Naaber istus aparaadi juurde ja kui paar purki oli märjukest täis saanud, võttis ämbrid ja läks uue vee järele. Kui ta täis ämbritega tagasi tuli, leidis ta ees ootamas kaks politseinikku.
“No nii, hakkame nüüd siis protokolli koostama!” hõõrusid politseinikud heast meelest käsi, et olid puskariajajale peale sattunud.
“Mis siis ikka, hakake aga kirja panema: “Lähen mina mööda tänavat ja näen, et naabri majast tõuseb suitsu. Mina arvasin, et seal on tuli lahti läinud. Panin kaks ämbrit vett täis ja tulin tuld kustutama. Mingit tuld ma aga eest ei leidnud, hoopis kaks võmmi istusid naabri majas ja ajasid puskarit!”"
**
Kõrtsi tuleb mees, tema järel jaanalind ja märg kass. Mees tellib, sööb ja joob, pärast tuleb oober arvega. Mees võtab taskust raha ja annab sellele pilku peale heitmata ooberile täpse summa. Teisel õhtul sama lugu: mees annab jälle raha lugemata täpse summa. Kolmas õhtu jällegi. Nüüd ei pea oober enam vastu ja hakkab pärima, kuidas mees oskab alati taskust täpse summa võtta ja miks tal jaanalind ja kõuts sabas käivad. Mees ohkab ja jutustab, et leidis pööningult vana kannu, tegi lahti, sealt lendas välja dzhinn. Nagu kombeks on, täitis dzhinn kolm soovi. "No ja mida sa soovisid?" "Esimene soov oli, et mul oleks taskus nii palju raha kui hetkel tarvis on. Olgu see siis kõrtsi arve või siis raha Rolls-Royce?i jaoks." "Vapustav! Mis olid teine ja kolmas soov?" "Pikajalgne linnuke ja märg kiisuke, kes alati mu kõrval oleksid..." ohkab mees.
**
Vestlevad kaks narkomaani:
"Mis laul sulle kõige rohkem meeldib?"
"No mida küsimust?! Loomulikult see "Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi"!"
**